Wednesday, April 29, 2015

Elust olust

Esmaspäeval ei sõitnud mitte keegi Siayasse, sest bussi rehvid olevat olnud nii slickid, et väiksema vihma korral oleksime lõpetanud nagu see matatu, millest sekundiga konservikarp sai. Keeniale iseloomulikul kombel öeldi seda reisi hommikul ja ennast ülesklantsinud ühistu härrased prouased olid sunnitud sama targalt koju tagasi minema. Reis tõsteti järgmisele esmaspäevale ehk siis üle-eilseks, kuid mingi suurem hulk inimesi otsustas ühel ajal ära surra, seega matuste kõrvalt polnud kellelgi aega kuskile sõita. Hetkeseisuga lähme reedel, aga eks aeg näitab.

Laupäeval saabusid Shiandasse kauaoodatud inkubaatorid. Üks inkubaatoritest on täisautomaatne, reguleerib temperatuuri ja keerutab mune, teine nii automaatne pole, kuid selle jaoks on meil Mwanarabu. Ühistu liikmed annetasid hunniku mune, millest järgmise kolme nädala pärast peaksid esimesed tibud kooruma. Kohalik veterinaar ja muidu tore mees tahab mzungudelt šnitti võtta ja on asunud täiel hingel kogukonda panustama. Kui ta just tänavalt leitud räbalates lastele uusi koolivorme ei osta, jagab ta meie tulevastele tibudele poole hinnaga vaktsiine ja õpetab ühistu liikmeid Keenia mõistes väga innovatiivseid kanapuure ehitama.

Inkubaator vol 1

Inkubaator vol 2

Inkubaator vol 3

Inkubaator vol 4

Inkubaator vol 5

Munatalitaja Mwanarabu

Esther loeb viimased sõnad peale 


Samal ajal tuli meil geniaalne idee tutvustada kohalikule MP-le ideed temapoolse hea sõna ja vastava intstitutsiooni toetusega soetada Wefocole mõned arvutid, et jätkata tasuta arvutiõppega. Ideed pole me jõudnud härrale veel tutvustada, sest kuuldavasti veedab ta oma aega hetkel Mombasas, kuid idee järgi oleme planeeritud kohtumise reedele…koos Siaya reisi ja ühistu juhatuse koosolekuga. Üks kolmest vast ikka toimub.

Kuna arvutiõpe on olnud väga edukas projekt, siis otsustasime algatada programmi, mille raames kutsume Shianda inimesi üles andma vabatahtlikult loenguid ning kursusi, mis iganes teemal nad arvavad, et võiksid oma kaaskannatajaid valgustada. Kursuse läbiviijaid autasustame diplomiga, mis kuuldavasti on siin tööandjate seas võrdlemisi hinnatud paber, seega päris ilma keegi ei jää ning huvilistele on loengud/ kursused tasuta.

Ühistu arengutest nii palju, et kuigi altkäemaks leidis oma tee vastavatesse kätesse, on kiirendatud asjaajamine endiselt in progress. Loodetavasti ei ilmu nüüd ajalehes lugu kanadele munemise õpetamise asemel, kuidas eestlane Keenia ametlikele altkäemaksu maksab. Kui sertifikaat aga lõpuks oma tee Shiandasse leiab, siis võttis meiega ühendust Family Bank, kes pakkus ennast meie ühistu panganduspartneriks, kuna kohalik ühistu Commissioner olevat mõista andnud, et tegemist on tõsise ettevõtmisega, millel olevat tulevikku ja kuna pangal olevat fonde, mida ta meiega hirmsasti jagada tahab (loomulikult soodsa intressi, paindlike tingimuste ja kõigi muude ilusate sõnadega), siis voilaa…meil on pank. Tahaks hirmsasti raha ka igalt poolt küsida, aga kõik ootavad sertifikaadi numbrit. 

Õnneks tibud ei oota ja kasvavad oma inkubaatoris. 

Kui mul kanadele munemise õpetamisest aega üle jääb, teen veits muud tööd ka

Wednesday, April 22, 2015

Inkubaatorid ühistule

Ühistu registreerimisdokumendid on Nairobis ootel ning loodetavasti saab ühistu ametlikuks juba järgmisel nädalal. Esimese projekti saime aga käivitada juba pühapäeval. Eesti Välisministeeriumi arengukoostöö projekti raames osteti ühistule kaks inkubaatorit. Esimene neist on automaatne inkubaator, mis mahutab 96 muna, teine ega manuaalne inkubaator 72 munale, kus peab siis ise vett vahetama ja mune pöörama. Kuna elektrikatkestused Shiandas on pigem reegel kui erand, siis ostsime lisaks ka generaatori.


Ühistu koosolekul arutati põhjalikult, et kuhu täpselt inkubaatorid paigutada ning kohaks valiti Mwararabu kodu, kuna seal on elekter ning pole keskusest väga kaugel. Ühistu liikmed koguvad ühiselt raha muuks vajalikuks seoses inkubaatori projektiga ning loodame mõne aja pärast teile juba rõõmsate tibude pilte näidata. 

Esther koos tehnikuga esimest inkubaatorit kasutusvalmis seadmas

Mwararabu koos tehnikuga teise inkubaatori kasutamist õppimas

Tehnik teist inkubaatorit kasutusvalmis seadmas

Esther Mwararabule õpetamas, kuidas munasid hinnata

Thursday, April 16, 2015

Kastist välja

Kunagi ammu lubas kohalik MP kuu ja tähed taevast alla tuua ja WEFOCOle uue kontori hankida. Naiivselt keegi lugusid uuest majast ja kontoriruumidest uskuma ei jäänud, seega olime kõik äärmiselt rõõmsad uuema, uhkema ja suurema ruumi üle vana kontori kõrval. Janika, Alari ja Ken kolisid vana kontori karmi 15 minutiga uude ja kõik jätkasid oma tegemisi vanaviisi. Nüüd on arvutikursustel oma nurk, õmblejatel oma nurk ja tänu kohaliku ehitusmehe lennukale fantaasiale ja loogilise mõtlemise täielikule puudumisele, on kontoris hetkeseisuga ka kast, kuhu igaüks võib privaatselt oma mõtteid mõtlema minna. Sinna saadame ka need inimesed, kellel kast peas on või niisama tahavad kastist välja tulla. Tegelikult peaks sellest kuudist saama natukene privaatsem ruum ühistu jaoks, aga eks tulevik näitab, kes kasti lüüakse.

Esimene koosolek uues kontoris
Keni arvutikursus
Ehitusmees oma kätetööd imetlemas
Janika kastist välja tulemas
Vaade kuudist
Seoses ühistuga, on täiesti hämmastav, kui palju kõik Keenias aega võtab, aga kui kiiresti saavad asjad tehtud, kui natukene raha siia sinna pilduda. Eilsel ühistu koosolekul oli üheks päevakorrapunktiks 3000 shillingi saatmine Nairobisse, mille vastu saab sertifikaadi paari päevaga, selle asemel, et kuid oma korda oodata. 3000 shillingit ka teele läks, sest ühistul on vaja pangakontot....Aafrikas lihtsalt ei toimi sularaha kellegi kätte kogumine ja lootmine, et see samas mahus sellesse kätte ka jääb. Pangakonto vajalikkusest andis tunnistust ka varahoidja käik kontorisse, et ära tuua liikmetelt kogutud 6800 shillingit. Tädi jõudis kohale, istus maha ja alustas väga Agu Sihvkalikus toonis: „Et kõik ausalt ära rääkida....“

            „I put the money in the business and it was difficult to withdraw it that fast.“

Kuna ta ise ilmselgelt ei saanud aru, et selles lauses isegi natukene midagi viltu oleks, ei olnud väga mõistlik kisama pista, kuidas ta sellega igasuguseid reegleid rikub. Hingasin paar korda sügavalt sisse ja seletasin tädile maailma kõige rahulikumal toonil, kuidas nii need asjad nüüd küll ei käi ja hiljem peksin pead mõnda aega vastu laua äärt.

Kui aga need pisikesed erinevused sellest, kuidas me Euroopas oleme harjunud asju ajama välja arvata, on inimesed asjalikud ja tahtmist täis. Laupäeval sõidavad ühistu esimees, varahoidja ja Esther Kisumusse inkubaatorit ostma. Kui inkubaator on Mondo poolne toetus, siis kõik muu projektiks vajalik tuleb ühistu liikmetelt. Kes panustab vabatahtliku tööga, kes puitmaterjali, kes munadega.

Esmaspäeval sõidame Siayasse sealset multipurpose ühistut vaatama.

Ühistu juhatuse koosolek vol1

Ühistu juhatuse koosolek vol2

Ühistu juhatuse koosolek vol3

Saturday, April 4, 2015

Back on track

Kunagi ammu, enne kui Ugandasse palmi alla puhkama sõitsin, korraldasime Janikaga naistegruppidele “Teambuilding” koolituse. Koolitusel rääkisime koostöö ja usalduse olulisusest ning demonstreerisime oma mõtteid läbi erinevate mängude. Kuna ajalugu on näidanud, et aeg-ajalt tuleb Shiandas ette olukordi, kus kellegi ajunatukene genereerib mõne suurema või väiksema loo, mida on vaja kiirelt ja korralikult edasi rääkima hakata ning mis lõpuks naeruväärsed mõõtmed võtab, siis lasime naistel mängida vana head “telefoni” mängu. Osalejate arvu väga suureks ei pressinud, sest asja point saab tavaliselt võrdlemisi kiirelt tõestatud. Sõnumi sisu ma loomulikult ei mäleta, kuid idee seisnes selles, et kuulujutuna läks liikuma lugu a’la “Esther tuleb kell 10 kontorisse” ja “telefoniliini” lõppu jõudis lugu: “Esthri isa varastas naabrilt 10 kana”. M.O.T.T.

Meie maiuspala oli rollimäng teemal kultuurilised erinevused. Ühe tädi panime mzunguks, teised naised mängisid igasuguseid teisi tegelasi. Mzungu ülesanne oli (teoorias) Shiandast matatuga Mumiasesse sõita, kus küsib teed turule, et osta banaani. Mzungu teab, et matatu Mumiasesse on 50 shillingit ja banaan maksab 10 shillingit ja mzungule omasel viisil on eesmärk silme ees ja aega pole raisata. Tundub igati lihtne ülesanne...paneme selle nüüd Aafrika konteksti. Mzungu üritab matatu peale minna, kuid teel peatab teda naistegrupi juht, kes räägib mzungule, kuidas nägi Esthrit pangast väljumas ja poodi minemas ja suurte poekottidega koju minemas, seega ainukene loogiline järeldus on, et ta varastab Wefoco raha ja mzungu peab kindlasti midagi tegema ja Esthri välja vahetama. Mzungu peab jääma viisakaks, ei tohi intriigidesse laskuda ja edasi minema. Mzungu läheb matatu peale, konduktor ütleb hinnaks 50 shillingit. Matatus on neli korda rohkem inimesi, kui sinna mahub. Inimesed katkuvad mzungu juukseid, räägivad oma keeles mzungust ja naeravad. Mzungu peab jääma rahulikuks. Konduktor küsib teel mzungult 50 shillingi asemel 100 shillingit. Mzungu kaupleb, inimesed naeravad. Mzungu peab jääma sõbralikuks. Mzungu jõuab Mumiasesse. Tänavalapsed katkuvad ja näpistavad ja küsivad raha. Matatu konduktorid haaravad mzungul käest ja lohistavad teda matatude poole Busiasse, Bungomasse ja Kitalesse. Mzungu rabeleb ennast lahti ja jätkab oma teekonda. Mzungu peab jääma sõbralikuks. Mzungu küsib vastutulijalt teed...hurmur küsib, kust mzungu pärit on, mida ta Keenias teeb, kus Keenias elab, milline on ta perekonna seis, teeb abieluettepaneku, keeldumise peale küsib, kas tal valgeid sõbrannasid pole. Mzungu küsib uuesti teed. Tüüp küsib 20 shillingit. Mzungu küsib uuesti teed, tüüp viipab käega ebamäärases suunas. Mzungu peab jääma sõbralikuks. Teel turule tuleb mzungule vastu tüüp, kes räägib kurva loo, kuidas ta isal oli just autoõnnetus ja ta vajab 20 000 shillingit, mzungu keeldub. Tüüp küsib, miks mzungu musti inimesi vihkab. Mzungu peab jääma sõbralikuks. Mzungu jõuab turule ja tahab banaani osta. Turumutt küsib banaani eest 50 shillingit. Mzungu teab, et hind on 10. Turumutt vastab, et mzungul on raha, miks ta ei või kõrgemat hinda maksta. Mzungu peab naeratama.

Naistel oli väga lõbus...meil oli väga lõbus. Vaene naine, kes mzungut mängis, hakkas peaaegu nutma.

Kogu koolitus toimus väga vabas õhkkonnas ning kõik said ausalt südamelt ära rääkida, mis neid vähegi vaevas. Õnneks mingit hullemat nutukoori sellest ei kujunenud. Päeva teises poolest arutlesid ja analüüsisid naised oma olukorda mõned aastad tagasi, kuhu nad on Wefoco toel praeguseks jõudnud ning millised on ootused tulevikule.
Rääkis see, kellel pall oli. Teised kuulasid









Kuna mu viisa aegus vahepeal, siis puhkasin kuu aega Ugandas. Nüüd olen tagasi ja jätkan sealt, kus pooleli jäi. Vahetult enne äraminekut, oli minu hinnangul ühistu registreerimine sealmaal, et kohe on registreeritud. Reaalsuses võtab igasugune bürokraatia nii kohutavalt kaua aega, et kui kuu aega hiljem Shiandasse tagasi jõudsin, on ühistu registreerimine endiselt sealmaal, et ta peaks nüüd kohe kohe registreeritud saama. Ühistu ametlikuks nimeks saab Wefoco Multipurpose Co-operative Society Limited.

Idee Shiandasse ühistu luua tekkis eelkõige vajadusest suurendada kohalike tootjate läbirääkimisjõudu. Shiandas tegutsevad peamiselt väiketootjad, kellel puudub oma toodete realiseerimiseks stabiilne turg ning oma väiksuse ja individuaalse tegutsemise tõttu on täielikult vahendatajate mõju all. Kuna väiketootjatel puuduvad ka võimalused näiteks oma maisi hoiustada, on nad sunnitud selle koristushooajal maha müüma hinnaga, mis on sageli madalam kui kasvatamise omahind. Samal ajal on põlluharimine suurema osa inimeste ainuke võimalus mingitki sissetulekut teenida. Teine probleem, mida loodav ühistu peaks lahendama, puudutab toidujulgeolekut. Võimaluste ja teadmiste puudumise tõttu, on põlluharimistehnikad väga algelised, kasutatakse mittekvaliteetseid seemneid ning väetisi saavad lubada vaid vähesed, mistõttu on saagikus ning toodangu kvaliteet pigem madalad.

Ühistegevus annab kohalikele väiketootjatele võimaluse tagada oma toodangule stabiilne turg, mis omakorda võimaldab tootjatele stabiilse sissetuleku ja julguse tootmisse investeerida. Ühiselt panustades saavad ühistu liikmed investeerida ühistu poolt pakutavate teenuste arendamisse. Hetkel kirjutame erinevaid projekte erinevatesse fondidesse, et saada rahastus ühistulise tööstuse loomiseks. Idee on ehitada laohoone vajalike tingimustega hoiustada erinevaid kogukonna liikmete poolt toodetud põllumajandussaadusi, mis võimaldab tootjatel näiteks maisi müüa väljaspool koristusshooaega, kui hind on kõrgem. Lisaks on plaanis ladu varustada vajalike maisiveskite ja pakendamisliiniga. Toodangule lisandväärtuse loomine võimaldab ühistule juurdepääsu rohkematele turgudele, vähendab sõltuvust vahendajatest ning annab liikmetele võimaluse oma toodangu eest suuremat sissetulekut teenida.

Kuna taolise idee elluviimine nõuab investeeringuteks ligikaudu 100 000 eurot, ei ole mõistlik lootma jääda ainult mõne fondi rahastusele. Ühistu liikmed panustavad ühistu arendamisse oma võimaluste piirides ning lisaks alustab Wefoco väiksemate projektidega, mille sissetulekud võimaldavad samm- sammult ühistu arendamisse investeerida. Ühe sellise sissetulekut genereeriva tegevusena oleme alustamas inkubaatori projekti. Järgmisel nädalal ostame ära inkubaatori ja generaatori, mille rahastus tuli Mondolt. Wefoco naistegruppide liikmed panustasid projekti, ehitades kanadele aia, vajaliku varjualuse, hankides vajalikud ruumid ja muu vajaliku. Wefoco naistegruppide liikmed toovad munad, millest inkubaatoris haudutakse tibud. Osad tibud müüakse maha Shianda turul, osad kasvatatakse suureks, et nad hiljem müüa, osad munevad kanad jagatakse kogukonna kõige vaesemaele perekondadele. Lisaks saavad ühistu liikmed kasutada inkubaatorit tasuta, mitteliikmed maksavad inkubaatori kasutamise eest teenustasu. Teise projektina aitab Eesti vabatahtlik disainer Liina Viira välja töötada kvaliteetset standardsuuruses koolivormi, kuna Wefocol on vajalikud õmblusmasinad olemas. Korralik ja kvaliteetne toode annab Wefocole võimaluse osa võtta koolide poolt sügisel välja kuulutatud koolivormide õmblemise hankest.

Seega mu viimased nädalad on möödunud ühistu dokumentide parandamise/täiendamise/muutmise ja projekti kirjutamise tähe all, millest viimasega läks võrdlemisi kiireks. Kuid õnneks oleme Janikaga hea tiim, mille tulemusel valmis projekt 24 tunniga, millest kasutasime ära viimast kui iga hetke.
Kuna Shianda internett on sel aastal praktiliselt koostööst loobunud, siis igasugusteks internetti nõudvateks ülesanneteks sõidan Mumiasesse internetikohvikusse. Seega, kui päris iga nädal blogiposti ei tule, püüdke külma närvi hoida...Shiandas juba on nii, et juhul, kui ootad öösel kella kaheni, saad heal juhul e-kirja saata ning Mumiase poest juustu küsides saad vastuseks: „Juustu? Milleks seda täpselt kasutatakse?“ Eks ma järgmine nädal siis kirjutan pikemalt.