Saabumine Keeniassse

Olen Olle Kaidro, ettevõtja, startuppija ja uute teadmiste ning kogemuste otsija. MTÜ Mondo ja Välisministeeriumi Arengukoostöö projekti  raames sain võimaluse minna peaaegu kuueks kuuks Keeniasse ja Ugandasse ettevõtlus-ja turundusspetsialistina vabatahtlikuks. Minu lähetuse eesmärk on Mondo varem algatatud projektide ülevaatus ja koordineerimine, nii äriliselt kui ka turunduslikult. Lisaks anti kaasa pikk juhendav nimekiri muudest erinevatest ülesannetest. Haarasin võimalusest, pakkisin asjad ja lendasin...

Nairobi

Nairobi on inimeste linn. Palavale Nariobi tänavale astudes uppusin kohe inimmassi. Olles varem Aasias reisinud, oli mulle üllatuseks, et keegi mind valge inimesena Nairobis tähele ei pannud, rääkimata minu tülitamisest.

Veetsin esimesed päevad Nairobis, kus sain ka kokku oma kohaliku kontaktisikuga Esthriga, et siis koos temaga edasi sõita Shianda külla.

Ligikaudu 9 tundi kestval sõidul nägin palju ilusat Keenia maastikku, ühte paaviani, sebrasid ja kitsekesi lisaks selllele nägin ka 400km jagu vaesust teeääres.

Jõudsime kohale õhtul pimedas ja hommikul leidsin ennast hubasest, kuid eksootilisest kodust.

Nairobi tänav

Shianda ja töö

Kuna esmaspäev on tööpäev siis, et ma Esthril poolt tööpäeva oma kohalolekuga ära ei rikuks, ei hakanud ma pikalt asjade pakkimisega tegelema ja kiirustasin kohe Esthri juurde kohvile. Kohvi joodud, suundusime WEFOCO kontorisse. WEFOCO kontor on lihtne ruum kus on kõik Esthrile majandamiseks vajalik. Õmblusmasinad, arvutid ja väike nurgatagune kus saab T-särkidele pilte teha.

Peagi ilmusid kohale ka õmblejanaised ja palju muid väikseid ja suuri tegelasi kes kõik midagi asjatasid ja Esthri audientsi soovisid. Mulle anti väike nurgake istumiseks, kus ma toimuvat jälgida sain. Võtsin endale sihiks, et ma ei hakka kohe mingeid suuri plaane välja mõtlema, vaid esialgu jälgin toimuvat ja abistan, milles vaja.

Selgus, et homme, Teisipäeval on mitu suurt koosolekut. Esthrile helistati ka Emakhwale koolist mille koolivormide hankel ta osaleb ja paluti samuti teisipäeva hommikul kell 9 intervjuuks kohal olla. Kell 10 pidi olema naistegruppide koosolek ja kell 14.00 WEFOCO ühistu koosolek. Kooli hanke koosolekul olime esimestena kohal ja meid pandi õue varjualla toolidele istuma. Mul polnud ootamise vastu midagi, nautisin sooja ilma ja jälgisin kohale tulnud konkurente ning kooli uue hoone ehitustööd. Esther paistis natuke rahutu kuid lõpuks umbes poole 11 ajal kutsuti meid siis sisse. Tutvustasime ennast ja istusime Esthriga komisjoni ees kus meilt uuriti WEFOCO tegemiste ja toodete kvaliteedi kohta. Olin Eestis osalenud paljudel hangetel ja seetõttu oli  minu jaoks väga huvitav Keenia ametliku hanke protseduur. Kuna WEFOCO on abiorganisatsioon siis see on tavaliste ettevõtjate ees suureks eeliseks. WEFOCO saadud kasu antakse tagasi kogukonda. Hankel osalejaid tuli kohale palju ja kuulsin pärast Esthrilt, et intervjuud olid kestnud õhtuni.

Esthriga ootame Emakhwale kooli hanke komisjoni ette pääsemist.

Kui tagasi kontorisse jõudsime oli naistegruppidega kohtumisele tulnud 28st esinaisest kohale vaid käputäis. Naised ise arutasid midagi swahiili keeles. Minul olid Eestist pärit kirjad lastele mis oli vaja Shianda lastele kätte jagada. Esther luges neile ette nimekirja. Siis arutati ka koolitasude toetust ja Esthrile oli toodud ka pakk uute taotlustega.

Kella kahe paiku tulid kohale WEFOCO ühistu plokkide esindajad. Igal plokil on esimees, kuid kohale ei tulnud esimeestest kedaga. Oli ainult WEFOCO ühistu ametlik esimees ja igale plokile olid saadetud muud esindajad. Plokke on kokku viis ja neljale neist on Mondo annetanud tibude inkubaatorid. Ühistu esimees rääkis pikalt kuidas neil pole voolu ja seetõttu tema blokis inkubaator ei tööta. Arvas, et võiks kaaluda ka mingit gaasiga voolu tootva seadme ostmist. Teiste plokkide esindajalt ma selget infot ei saanud aga jäi arusaam, et hetkel ei tööta inkubaatorid üheski plokis. Niisiis, et olukorrale selgust saada, leppisin iga plokiga kokku kohtumised inkubaatorite juures.

Kolmapäeva päev möödus lastele kirju kätte jagades ja nendest nareatavaid pilte tehes. keenialased, peab ütlema, on natuke tagasihoidlik rahvas. Keskmine keenialane tundub mulle esmapilgul natuke sarnane keskmise eestlasega. Niisama ei naerata.

Naeratav kirjasaaja.

Esthril on plaan hakata suuremalt müüma kliendi soovitud piltide ja tekstidega T-särke. Andsin Esthrile natuke ideid kuidas ta saaks oma uue tootelahendusega Shiandas natuke paremini silma paista. Sellele tuleb järgmisel nädalal jätk.

Neljapäeval külastasin plokk C inkubaatorit. Plokk C inkubaator asus ühistu esimehe kodus. Temal kodus elektriühendus puudus. Päikesepaneelist üksi ei piisanud ja generaatoriga elektri tootmine on kulukas. Esther andis mulle kohe mõtte, et inkubaatorid tuleb viia sinna elamisse kus on elekter ja kuna Shiandas on elektrikatkestused tavalised siis päikesepaneel ning generaator on tagavaraks. Kuigi see mõte väga ühistu esimehele ei tundunud meeldivat, leppsin kokku ühistu esimehega, et inkubaator tuleb viia selle blokiliikme elamisse kus on olemas elektriühendus.

Plokk C inkubaator

Neljapäeva õhtul külastasime ka Esthri vanemate kodu. Kohta, kus Eshter üles kasvas. Kodu lähedal asuvas koguduses käivad lapsed jõulutantse harjutamas ja lapsed näitasid mulle tantse mida saab jõulude ajal Shiandas näha. Laste tants oli lahe. Laste seas on ka Esthri vanemate juures elavad tema kaks last, 4 aastane eesti nimega Kaisa ja 8 aastane kasulaps Gloria. Veel näidati mulle kus Janika WEFOCO-t alustades mullast ehitatud majas magas. Esthri kodus võtsid kohe mehed naistelt jutuajamise üle ja nii ma veetsin põhilise aja maailma asjadest vesteldes Esthri isa, onu ja vennaga.

Algab minu esimene nädalavahetus Shiandas. Plaanin lõpuks oma asjad korralikult lahti pakkida ning seda eksootilist kodu siin natuke enda käe järgi sättida.

Kodu