Sunday, June 28, 2015

Koolmeistreid koolitamas

Täpselt kuu pärast raputan Keenia tolmu (ja seda on siin palju) oma jalgadelt. See juhtub kuidagi liiga varsti juba, ma olen just ennast siin korralikult sisse elanud ja sisse töötanud.  Viimased kaks nädalat on minu põhitegevuseks olnud õpetajatele täiendkoolituste andmine. Jagan nendega ideid aktiivõppemeetoditest, mille abil nad saaksid oma tunde muuta huvitavamaks ja mängulisemaks. Kohalikel õpetajatel on puudus koolitustest ja süllekukkunud võimalus võetakse väga positiivselt vastu. Seda enam et koolitus tuuakse neile endale kooli kätte ja nad ise ei pea hakkama kuhugile minema. Et koolitusel läbiräägitud-läbimängitud meetodid meelest ära ei läheks, olen koostanud õpetajatele meetodite kogumiku, mis sisaldab 30 meetodit. Olen valinud sinna just sellised meetodid, mida saab siin kasutada, arvestades et koolide materiaalsed olud pole just kiita. Seni olen saanud ainult positiivset tagasisidet ja loodetavasti lähevad meetodid koolitundides ka kasutusse. Lisan ka ühe pildi ühest koolitusest. Miks on pildid ebakvaliteetsed? Aga sellepärast, et nagu kindlasti mõni Murphy seadus ütleb, et kui läheb kõvemaks töö tegemiseks ja sul on vaja sellest ka fotosüüdistust, siis päris kindlasti paneb su fotoaparaat vahetult enne seda pildi tasku. Aga nagu kohalikud ütlevad, "hakuna matata", pole probleemi.

Koolitus Khabakaya põhikoolis

Lisaks sellele olen jätkanud väikestviisi toiduprojekti läbiviimist. Rise&Shine'i erikoolis ja Khabakaya põhikoolis valmistasime musta ugalit lihaga, mis ei ole just igapäevane toit, pigem süüakse seda harva. Seda enam valmistas lastele rõõmu sellise mittetavapärase toidu söömine. Lähemalt saab lugeda siit: https://foodforthoughtmondo.wordpress.com/2015/06/23/black-millet-ugali-with-meat/

Et mitte naasta Eestisse päris tühjade kätega, siis nädalavahetustel külastan eesti sponsorite poolt toetatavaid lapsi, et neile üle anda kiri sponsorilt ja vastu saada kiri sponsorile. Kirja saades on lapsed alati väga õnnelikud, sest peale kirja on üldjuhul lisatud ka väikseid kingitusi. Ka kõige väiksemagi ja meie jaoks tühise asja, olgu selleks kasvõi värvipliiatsid, saamine on nende laste jaoks suur asi ja nägudelt vaatab vastu puhas rõõm. 

Tobias, Lewis ja James on saanud oma sponsorilt kirja. Näod ütlevad kõik.

Pakist saadud särk seljas, asub Robinson sponsorile vastama

Hetkel toetavad eestlased üle saja siinse lapse haridusteed.  40 euro eest aastas saab üks laps käia terve aasta põhikoolis. Toetatakse orbusid ja raskes majanduslikus olukorras olevaid lapsi. Kel huvi kaasa lüüa, siis: http://muudamaailma.ee/toeta-lapse-haridusteed/toeta-lapse-haridusteed/

Kui kirjutada ka midagi töövälist, siis ühel nädalavahetusel külastasin Hell's Gate'i rahvusparki. Ütleme nii, et sealt saadud kogemus oli seda raha väärt. Ma nimelt ei kuulanud pargivahi soovitust, läksin otsima mingit oma "vaatamisväärsust" ja suutsin ära eksida. Sellele aitas kaasa ka ebatäpne kaart, millele oli märgitud peale "shortcut" sihtkohta. Aga seda shortcuti reaalselt ei eksisteerinud.  Paha lugu. Ekslesin rahvuspargi ühes osas, kuhu on ehitatud muuhulgas ka mingitlaadi soojusjaam. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Vähemalt tahaks ju nii loota. Mul vedas, sest mingil hetkel (päris kriitilisel hetkel tegelikult, sest õigepea hakkas pimenema) märkasin maasturit, mille kinni peatasin. Autos olid kaks valgenahalist (aktsendi järgi otsustades jänkid) soojusjaama asjapulka, kes mu peale võtsid, mingil hetkel mu teisele autole üle andsid, mis mind tagasi tsivilisatsiooni toimetas. Jänkid mainisid, et mul vedas, sest õhtul muutuvad rahvuspargis olevad pühvlid aktiivseks ja see ei oleks tõotanud midagi head, sest aegajalt pidavat pühvlitel olema komme inimesi rünnata. Pühvel pidi olema üks aafrika ohtlikemaid loomi. Hea õppetund.

Keenias võib näha huvitavaid silte. Nii näiteks, teel Nakurusse oli silt, mille sisu oli umbes selline: "Siit algab altkäemaksu-vaba tsoon. Palume altkäemaksu mitte pakkuda, sest see on solvav". Terve Keenia peaks selliseid silte täis olema. Samuti lugesin just ajalehest, et ühes maakonnas pandi vangi kaks liikluspolitseinikku, kes olevat võtnud altkäemaksu juhtidelt. Sellisel juhul tuleks kinni panna vist päris suur osa keenia liikluspolitseinikest, sest niipalju kui mina näinud olen, siis altkäemaksu võtmine on üks nende põhilisi "tööülesandeid". Aga olevat ka ausaid politseinikke. Nii näiteks  oli selline juhtum, et aus politseinik toodi teise piirkonda üle. See peatas tihedama liikluse pikemaks ajaks, sest paljud auto-või matatujuhid ei julgenud sõita, sest nende sõidukite tehniline seisukord ei kannata mitte mingit kriitikat. Ühesõnaga, ausatel politseinikel on siin tööpõld lai. Aga eks kusagilt peab ju alustama.


Saturday, June 13, 2015

Tibud


Keenias kehtib mingi teine aeg, asjad on veidikene kaootilised ja ettearvamatud, aga mingi hetk kõik laabub. Kui olime erinevatel põhjustel Siaya ühistu ekskursiooni 3 korda edasi lükanud, käisime ühel ilusal kolmapäeval ühistu blokkide esindajatega lõpuks ära. Kuna piirkond on võrdlemisi vesine ja eelmisel ööl sadas rohkem kui natukene vihma, oli kohalik järv üleujutanud tee, mida teoorias oleksime pidanud kasutama, et näha, millega liikmed tegelevad. Selle eest istutati kõik ühistu kontorisse, kus ühistu liige ja samal ajal Siaya ühistute Commissioner pikalt laialt liikmete tegevusi kirjeldas, palju muud kasulikku rääkis ja häid nõuandeid jagas. Meie ühistu juhatused said palju kasulikku informatsiooni ning mõte, kuidas midagi teha, hakkas liikuma. Kahjuks meie ühistu registreerimine takerdus lõplikult Keenia bürokraatiasse, mistõttu olime sunnitud protsessi lõpetama ja alustama uut registreerimist multipurpose co-operative asemel marketing co-operative’na.

Siaya ekskursioon
Uus põhikiri vol 1
Uus põhikiri vol 2

Keenias kehtib vanasõna, et tark ei torma…no ei saa 110-ga lasta, tuleb rahulikult võtta ja vahepeal pause teha. Kui pärast inkubaatori-generaatori saagat nurgas nutsin ja pead vastu seina tagusin, hakkasid asjad iseenesest lahenema. Esiteks jõudis Shiandasse Mairi, kellele esimesel silmapilgul kogu oma maailma valu ette ladusin. Sellega ühel pool, võtsime nagu kaks saare naist kunagi asjad ette ja saime kõik vajaliku tehtud. Generaatori-inkubaatori saaga tundus mingil hetkel võrdlemisi lootusetu ettevõtmine, kuid tänaseks on generaator ühendatud, inkubaatorid mune täis ja esimesed tibud koorunud, kes elavad meie ehitatud tibupesas.
Mina ehitan

Mairi ehitab

Tibupesa

Tegime pesa tibudele vähe rõõmsamaks
Esimesed tugevad
Esimesed tibud

Otsaaa pluti pluti kudi kudi





Friday, June 12, 2015

Omas elemendis


Tundide vaatlemise aeg on läbi saanud, nüüd tuleb ise seista klassi ees. Mitte et see kuidagi ebameeldiv kohustus oleks, vastupidi, ma tunnen end nagu kala vees. Kala, kes küll aegajalt veest välja hüppab, korraks õhku ahmib ja siis kergendustundega tagasi oma loomulikku keskkonda naaseb. See viimane lause tähendas seda, et siin õpetamisel on omad väljakutsed, mille olen heameelega vastu võtnud. 

Põhiliseks väljakutseks on tundide andmine Rise&Shine'i erikoolis, milles õpivad erivajadustega lapsed, sekka ka mõned tavalised lapsed. Erivajadustega laste õpetamine on tõsine väljakutse. Ma ei saaks öelda, et olen varem sellises rollis olnud. Asja teeb keerulisemaks ka see, et ma täpselt ei tea, mis diagnoos on osadel klassis olevatel lastel. Ma ei tea, kui palju nad mind mõistavad ja kas nad üleüldse mõistavad. Olen tasapisi üritanud nendega tunnis kontakti saavutada, aga osade puhul tundub, et see jääbki tulemusteta. 

Müramine vahetunnis Rise&Shine koolis

Esimest aastat inglise keelt õppimas


Rise&Shine koolis olen sattunud inglise keele õpetaja rolli. Õpetan seal kokku neli tundi nädalas, teisipäeviti ja neljapäeviti esimesele ja viiendale klassile inglise keelt. Uus kogemus minu jaoks on ka esimese klassi õpetamine. Oma ettevalmistuselt ma ei ole algklasside õpetaja, ka Eestis olles olen vaid ühe või paar asendustundi andnud esimesele klassile. Õpetada nii väikseid inimesi, see pole üldsegi lihtne. Minu õnneks viibib esimese klassi tunnis ka õige õpetaja, kes vajadusel aitab keelebarjäärist üle saada. Lapsed õpivad alles esimest aastat inglise keelt ja ei pruugi alati kõigest aru saada. Lisaks veel minu aktsent, mis keele õppimist neile kindlasti lihtsamaks ei tee. Aga küll me hakkama saame. Järgmisest nädalast on plaan hakata seal ka läbi viima täiendavaid lugemistunde lugemisraskustega õpilastele. 

Lisaks oma põhilisele õpetajatööle Rise&Shine koolis, annan aegajalt külalisesinejana tunde ka mujal. Munganga keskkoolis andsin tunni keskkooliastme esimesele ja viimasele klassile. Tunniteemaks oli eesti ja keenia ajaloo võrdlus. Ehk siis andsin kiire ülevaate eesti ja keenia ajaloo põhilistest sündmustest, tuues võimalusel välja sarnaseid aspekte. A la mõlema rahva allutamine-koloniseerimine, võitlus vabaduse eest, iseseisvumine. Õpilaste jaoks oli üllatav teada saada, et Euroopas on olnud nii, et ühed muzungud on allutanud ja koloniseerinud teisi muzungusid. Mis puudutab kolonisatsiooni Keenias, siis rõhutasin, et seda tegid ikkagi britid ja et valget nahavärvi ei tasuks automaatselt seostada koloniseerimisega. Tunni lõpus küsiti täiendavaid küsimusi nii eesti ajaloo kui ka tänapäeva kohta. Eriti nõutuid ja hämmingus nägusid põhjustas teave, et Eestis peredes on 1-2 last. Siinne arusaam on, et abielu lasteta ei ole mingi abielu ja üleüldse peaks lapsi olema võimalikult palju. Samasugust hämmingut tekitas väide, et Eestis võivad naised pere planeerimisel kaasa rääkida ja ise otsustada laste saamist või mitte saamist. Keenias pidavat asi olema nii, et kui mees tahab last, siis nii on ja kõik. Naise arvamust ei küsita. Mind natuke häiris asjaolu, et sellega lepivad ka naised ise ja ka noored haritud tütarlapsed abituuriumis. Vähemalt selline mulje mulle jäi, võibolla oli see siiski ekslik. Olen sel teemal rääkinud ka õpetajatega, minust on saanud nagu mingitlaadi meessoost võitlev feminist, kes üritab õigustada naiste kaasarääkimise õigust laste saamisel. Kui sellest teemast veel paari sõnaga rääkida, siis paar Munganga õpetajat tegid isegi väikese videopöördumise eesti naistele, et miks on hea saada palju lapsi. Midagi vastu polegi vaielda, pöördumistel on iva täitsa sees. Kuigi ühepoolselt ei tohiks lapsesaamist ikkagi otsustada. Kui ma mainisin ka seda, et Eestis makstakse lapsetoetusi, siis polnud enam hämmingul otsa ega äärt. Kui Keenia valitsus hakkaks ka maksma lapsetoetusi, siis läheks vist riik pankrotti.

Omas elemendis



Lisaks sellistele tõsisematele tundidele, annan aegajalt ka selliseid spontaanseid tunde Eesti kohta. Näitan lastele pilte Eestist ja eesti inimestest, oma koolist ja oma õpilastest ja muidugi eesti talvest. Raske on seletada, et mis asi see lumi ja talv selline on..