Tuesday, December 23, 2014

Ekskursioon Kitale maisiühistusse

Reedel käisime 30 Wefoco naistegrupi juhiga Kitales tutvumas sealse maisiühistuga. Reis oli planeeritud juba esmaspäevaks, kuid Keeniale omapärastel segastel põhjustel lükkus reis reedele. Bussi väljumikellaaeg oli hommikul kell seitse. Sellel ajal ilmselt bussijuht nägi veel õndsat und, kuidas ta oma bussi peseb. Ja just seda ta ka tegi kella poole 10ni, kuni kärsitud mzungud otsustasid, et nad tahavad selle reisi ikka samal päeval ära teha, isegi kui see tähendab, et bussi ukselt oma peegelpilti ei näe. 
Kohtumispaik kell 7, kui buss pidi teoreetiliselt välja sõitma

Esther

Maailma kõige puhtam buss

  

Kitales oli esimene kohustuslik käik kohalikku põllumajandusministeeriumi laadsesse asutusse, kus tähtsad ninad oma informatsiooni kätte said, kust mzungud pärit on ja kuidas neile Keenia meeldib ja kui read külalisteraamatusse kirja said, võisime lõpuks reisiga algust teha.

Mullaproovid Keenia moodi


Kaasa tuli kohaliku ühistu üks eestvedajatest, kes jooksvalt selgitas naistele ühistegevuse põhimõtteid ja kasulikkust. Reisil näidati naistele maisi töötlemist ja selleks vajalikku masinavärki. Laohoone juures said naised kiirkoolituse maisi õige hoiustamise teemadel. 

Agaramad tegid märkmeid. Hiljem räägivad naistegrupijuhid oma grupi liikmetele, mida nad kuulsid ja nägid.


Kuna odavalt sai, ostsid naised hulgem jahu ka kaasa
Ladu

Uhke grupipilt
Reisi eesmärk oli motiveerida naisi samasugust ühistut Shiandasse looma ning huvi on ilmselgelt olemas. Jaanuari esimestel päevadel peame koosolekut ja suure tõenäosusega registreerime ühistu ära.


Väikese videoklipiga reisist saab tutvust teha SIIN.


Friday, December 12, 2014

Eelmisel nädalal külastasime Esthriga One Acre Fundi kontorit, et läbi rääkida naistegruppide võimalik liitumine. Kahjuks on selleks aastaks liitumine lõpetatud ning järgmine taotlusvoor avatakse 2015.nda aasta augustis, seega see plaan jääb hetkel oma aega ootama. Sellegi poolest tegime tuuri nende testpõldudel.







Kohaliku maisiühistu loomine on saanud naistegruppide heakskiidu. Et neile parem ettekujutus anda, mida see täpsemalt endast kujutama hakkab, sõidame esmaspäeval Kitalesse kohaliku maisiühistuga tutvuma, kus kohalik juhtkond räägib, kuidas ettevõtmine on kogukonda aidanud, millised on olnud väljakutsed ja miks üldse tekkis vajadus taolise ühistu järele. Loodetavasti saavad naistegrupid sellest mõtteid ja motivatsiooni ise samas suunas tegutsema hakata. 

Planeerime reisi
Õmblusmeeskond on sel aastal väga edukat teotahet üles näidanud ja koolivormid on tänase seisuga kõik valmis ootamas, millal kool jälle algab. 






Gurmaanidest lugejatele tahaksin tutvustada Shianda parimat restorani, kus pakutakse grillitud kitseliha ugaliga. Eesti tervishoiuamet suure tõenäosusega katkuks juukseid ja nutaks. Päris Michelini tärni vääriline koht ei ole, aga no ma ütleks, et palju puudu ka ei jää.

Peremees ja perenaine ja GRILL

ettevalmistused

Peremees isiklikult lõikab liha lahti. Valge sodi on ugali.

Monday, November 24, 2014

Uuel ringil

Ja olengi tagasi Keenias. Lennureis möödus võrdlemisi kiirelt ilma oluliste vahejuhtumiteta. Kohe, kui lennukist maha sain, puhus näkku õrn ja soe õhk. Hetk tagasi oli vihma sadanud ja tunne oli hea. Seda enam, et eelmisel päeval samal ajal ma värisesin ja kirusin. Hetk hiljem tuli loomulikult välja, et meil on absoluutselt vedanud, sest eile veel oli vihm nii tugev olnud, et lennukid ei saanud maanduda ja kõik reisijad viidi Mombasasse ja sealt bussidega Nairobisse, mis võtab omakorda veel vähemalt viis tundi aega. See teadmine tegi tunde veel nii palju paremaks.

Arvestades eelmise aasta viisapikendamise saagat ja tollitöötaja segadust riigist lahkumisel, kui mu passis ilutses viisa pikendamise tempel, mis iseenesest peaks seadusega keelatud olema, siis väike hirm oli, et viisa saamine ei pruugi ilma hea selgituseta kõige libedamalt minna. Õnneks aga tollitöötaja ainuke märkus piirnes küsimusega: „Mis sa elad siin või?“ ja sain oma templi passi.

Kuna ma jõudsin Nairobisse võrdlemisi hilja õhtul, tellisin hotellist endale takso juba varem vastu. Aga kuna see on ju Keenia, siis ei käi asjad nii, et istud autosse ja sind viiakse ilusasti hotelli. Kui mina veel oma pagasit ootasin, oli mu kaasreisija leidnud mu taksojuhi ja otsustanud, et kuna me ometi ju saime lennukis nii suurteks sõpradeks, siis mul ei saa ometi midagi selle vastu olla, et teda ka tema hotelli visata ja arve teeme pooleks. Kuna ka taksojuht alustas kohe oma jutlust teemal, kui ohtlikud on Nairobi öised tänavad, ei viitsinud mina ka rohkem jaurata ja olin nõus. Mu kaasreisija otsustas, et tahab ühte hotelli minna, et selle hotelli ees otsustada, et ta vist ikka ei taha seda hotelli, vaid ühte teist hotelli ja kui härra kolmanda hotelli eest otsustas, et ka see ei kõlba, sai minu mõõt täis ja mitte kõige viisakamal moel tegin härradele selgeks, et ma lähen nüüd enda hotelli ja minu pärast otsigu härrale siis terve ülejäänud öö sobivat kohta.

Järgmisel hommikul sõitsin juba Shiandasse ja siin ei ole vahepeal midagi muutunud. Kohalikus Viru keskuses hängivad samad näod ja kohalik mzungu koor alustab oma rööget juba kaugelt.

Palm ilutseb endiselt vana koha peal

Esimesel nädalal oli juba kaks koosolekut, kuna Shiandal on hämmastav võime genereerida igasuguseid jutte, mis iga rääkimisega üha naeruväärsemaks paisuvad. Seega selgitasin korra veel naistegruppide juhtidele, kuidas meie projektid toimivad ja kuidas Esther ei ehita projektirahade eest omale uut maja. Aafriklastel aga on täiesti hämmastav võime muuta pisike probleem elevandiks keset tuba. Minu viis probleeme lahendada, kutsudes kõik kokku, et probleemi arutada ja siis lahendada, tundub olevat siin sageli täiesti mõistusevastane. Kuna kohalike jaoks on väga oluline teist inimest mitte pahandada, siis esimese hooga arvasid kõik, et neid süüdistatakse milleski. Kui selle teelt ära sai, hakkas vähemalt minu (võimalik, et naiivsel) hinnangul koosolek toimima ja saime asjad selgeks räägitud.

Minu peamine eesmärk siin järgmise 7 kuu jooksul on muuta alustatud tegevused võimalikult jätkusuutlikuks, et Mondo lahkudes, suudaksid nad iseseisvalt edasi toimetada. Selleks plaanime luua kohaliku maisiühistu ja liituda One Acre Fundiga, mis pakub oma liikmetele vajalikke koolitusi, toetab neid sisendite ostmisel ja toodangu turustamisel. Eks näha ole, kuidas see kõik minema hakkab. 


Sherry juhendamisel õmmeldakse kontoris hoolega koolivorme

Sherry jälgib, et igale õpilasele õige suuruse ja värviga vorm saaks. 

Chairladyd koosolekul

Mõni oli natukene vähem motiveeritud kui teine

Esther koostab Mondole projekti aruannet

Thursday, February 27, 2014

Minu aeg Shiandas hakkab vaikselt ühele poole saama, kuid pole hullu, sest kõik saab tehtud ning üsna suure tõenäosusega tulen ma niikuinii tagasi.

Sellel nädalal saavad naistegrupid koolitusi, kuidas kasvatada maisi ja ube, pidada lehmi ja ehitada kanafarmi. Lisaks info laenu võtmise ja tingimuste kohta. 


koolituse materjalid
Info laenuvõtmisest
Kuidas kasvatada maisi ja ube
Evans rääkis kanadest ja lehmadest
koolitusel osalejad vol 1
koolitusel osalejad vol 2
koolitusel osalejad vol 3

Nädala märksõna on projekt. Koos Estheriga kirjutasime projekti USAID organisatsioonile, millega taotleme raha, et Shindasse luua maisiühistu. Projekti tähtaeg oli eile kelle 17.00 ning loomulikult nagu alati kipuvad sellised asjad viimasele minutile jääma, siis ei olnud ka meie projekt mingi erand. Nii me Estheriga koolituse ajal kiriku taganurgas oma projekti veel kirjutasime ja saatsime ning nüüd ootame parimat.



Friday, February 14, 2014

Viimased kuu aega on läinud rohkemal või vähemal määral haige olles, seega ei saa just öelda, et ma väga aktiivselt igal pool mööda naistegruppe ringi oleks rännanud, kuid kodus passides said kõik äriplaanid ilusasti üle loetud ja parandatud. Alates järgmisest nädalast hakkame koos Estheri ja finantsasutuse (kust äriplaanid raha taotlema hakkavad) inimesega gruppe läbi käima, et ühiselt äriplaanid üle vaadata, tutvustada laenutingimusi ja arutada muid küsimusi.
Tavaline asend viimased paar nädalat
Kakamegas asub finantsasutus, mis riikliku abi raames pakub naistegruppidele soodsa intressiga ja paindlike tingimustega laenu. Grupis peab olema vähemalt viis inimest ning esimesel laenamisel antakse inimese kohta laenu kuni 20 000 šillingit. Sealjuures peab grupi iga liige igal nädalal asutuses hoiustama vähemalt 200 šillingit, mis laenuperioodi lõppemisel tagasi makstakse.
Esimene äriplaan on ka õnnelikult üle antud
Janika jõudis ka ringiga Shiandasse tagasi, seega on eluolu jälle oluliselt lõbusam ja aktiivsem. Meil on ammu juba tehtud to do list „Kaie ja Janika viimased kuus nädalat Keenias“, kuhu on igasuguseid asju planeeritud. Esimesed ettevalmistused seemnepanga loomiseks on tehtud ning järgmisel nädalal toimub ka selleteemaline koosolek gruppide chairlady’dega.  Lisaks jõuame ära korraldada ka koolitused teemadel mais, kana ja lehm. Lisaks on valminud WEFOCO äriplaan ning majandusaasta aruanne. Lisaks tööle on planeeritud muuhulgas ka päev koolis, sõidutunnid Keenia tänavatel (kus on muide vasakpoolne liiklus) ja nädal mudahütis.
Naised tööl

Sherry uue projekti ettevalmistusi tegemas vol 1
Sherry uue projekti ettevalmistusi tegemas vol 2

Majandusaasta aruanne vol 1


Majandusaasta aruanne vol 2



Majandusaasta aruanne vol 3




Sunday, January 26, 2014

Nüüdseks on kõik lapsed ilusasti kooli saadetud. Kuna Keenia valitsus otsustas sel aastal mingil hämaral põhjusel koolide toetamise ära lõpetada, tõusid koolitasud lakke. Keskmine koolitasu lapse kohta on 3100 shillingit ehk ca 26 eurot, mis on üle poole kõrgem kui varasematel aastatel. Esther oma tavalises keenlasele omases rahus aga probleemi ei näe, andis koolid kohtusse ja loodab parimat.
Viimased ettevalmistused. Läbirääkimised kingamüüjaga.
Viimaste koolivormide õmblemine.
...et kõik lapsed kõik asjad kätte saaksid...kui ei saa, siis on vähemalt, keda süüdistada.
Christin kontrollib, et kotis oleksid kõik asjad olemas...
...ja annab allkirja, et kott koos KÕIKIDE asjadega on kätte saadud.
John läks sellest aastast Rise and Shine'i puuetega laste kooli
Rise and Shine'i puuetega laste kooli sponsori toetusega õpilased koos kooli direktoriga.

Mina saan jätkata oma põhitööga, milleks on hetkel veel äriplaanide lugemine. Enamusega on ühel pool ja järgmisest nädalast saavad naistegrupid finantseeringut küsima minna.
Kodukontor
Siin mõned paremad palad (siinkohal tuletan meelde, et äriplaane on ca 180 ja järgneva puhul ei tasu teha üldistusi kõigi kohta):
  • "Kui ma Charliega abiellusin, ei olnud ta eriti rikas, kuid siiski võimeline töötama ja suuteline meie põhivajadused rahuldama. Ei läinud väga kaua aega, kui ma sain aru, et piirkond, kus me elame on väga niiske ja jahe. Seega andsin oma abikaasale nõu natukene mõelda...“

 Olgu öeldud, et lõpuks jõuab ta selleni, et võiks natukene köögivilju kasvatada.

  • „Minu äriplaaniks on müüa küttepuid, sest mu perekond on vaene kui kirikurott“
  • „Mul on vaja uut äri, mida sina (siin on mõeldud siis mind) rahastad, sest siis ma saan õnnelikuks.“
  • "Mulle meeldib oma tooteid müüa, sest tavaliselt teenin palju raha ja ma meeldin inimestele, sest mul on head jumalakartlikud kombed."
  • "Ma sündisin peres, kus isal oli 5 naist, kellest minu ema oli neljas. Minu emal polnud selles perekonnas enam õigusi ja seetõttu oli ka minu olukord keeruline. Mu ema ei suutnud koolitasusid maksta ja ma pidin pärast kolmandat klassi koolist lahkuma. Ka mu abikaasa on pärit perekonnast, kus isal oli mitu naist ning tema saatus on väga sarnane minu omale. Meie minevikust tulenevad probleemid on lõhkunud ka meie perekonna, mille oleme jõudnud väga suureks kasvatada. Ainuke võimalus meie elustiili muuta on teha oma ettevõte.“
  •  „Tahan laenu 500 000 šillingit (ca 4250 eurot), et külvata 1 aaker (ca 0,4 ha) maisi.“
  •  „Kuna meie konkurendid on ebaviisakad, võtame nende kliendid endale, käitudes nendega sõbralikult.“